Ristimine

Ristimisel saab inimene kiriku liikmeks. Kuuludes jumalarahva perekonda, on ristitud inimene kutsutud kasvama usus, Jumala tundmises ning järgima Jeesuse õpetust. Lapse ristimisel võtavad vanemad ja ristivanemad endale kohustuse kasvatada last kristlikus usus.

Ristimine toimetatakse veega Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse. Ristimiseks kasutatakse puhast vett, mida pannakse ristitava pähe. Last võib ristida juba päris esimestel elukuudel. Täiskasvanu ristimiseks ei ole ealisi piiranguid. Kui inimene on jõudnud leeriikka ja ta on lapsena jäänud ristimata, toimub tema ristimine koos konfirmatsiooniga.

Ristivanem

Lapsel peab ristimiseks olema vähemalt üks ristivanem, kes on ise ristitud ja konfirmeeritud ning vähemalt üks tema vanematest peab samuti olema ristitud ja konfirmeeritud. Erandkorras võib ristivanem kuuluda ka teise konfessiooni. Ka täiskasvanul võib olla ristivanem, kuid see ei ole kohustuslik.

Ristivanema ülesanne on aidata perekonda (vajadusel vanemate puudumisel nende asemel) lapse kristlikul kasvatamisel, et ristitud laps võiks saada eakohast ristimisõpetust ning kasvada jumalakartuses ja -armastuses. Ristivanem on ristimistalituse tunnistajaks ja saab vajadusel tõestada, et tema ristilaps on ristitud. Ristivanem annab talitusel lubaduse palvetada ristilapse eest ning aidata teda oma sõna ja eeskujuga, et ta võiks püsida kristliku Kiriku elava liikmena, armastades Jumalat ja ligimest nii, nagu Kristus meid on õpetanud. Kogudus toetab omalt poolt laste- ja noorsootöö ning leerikooli kaudu lapse usulist kasvamist.

Ristimise koht ja aeg

Ristimine peetakse üldjuhul kirikus või kabelis seal asuva ristimiskivi või altari juures. Võimalik on ristida ka kodus või muus sobivas kohas. Ristimise aeg ja koht lepitakse kokku ristimist teostava vaimulikuga. Enne ristimist on soovitatav vanematel ja ristivanematel koos ristitava lapsega kohtuda vaimulikuga. Ristimistalituse eest on sobilik tasuda kogudusele ristimisannetus.

Kes ristib?

Ristimise õigus on igal luterliku kiriku vaimulikul. Ristimist on soovitatav taotleda oma elukohajärgse kogudusest. Juhul kui lapse või täiskasvanu elu on ohus ja soovitakse tema ristimist, võib seda teostada ka teine ristitud inimene. Sellist ristimist nimetatakse hädaristimisteks ja see kinnitatakse hiljem koguduse õpetaja poolt.

Ristimise rõivastus ja kaelarist

Ristimisriietus on valge. Laste puhul on võimalik kasutada ristimiskleiti, täiskasvanute jaoks on mitmes koguduses kasutusel valged pikad ristimisrüüd.

Traditsiooniliselt on ristimisel saanud ristitav endale kaelaristi. Soovitatavalt on see väärismetallist (hõbedast või kullast) ketiga rist, mis talitusel õnnistatakse ja kaela asetatakse. Laste puhul on kaelarist sageli ka kingitus ristivanemate poolt.

Mis saab siis, kui ma ei mäleta oma ristimist?

Ristimine kehtib ka siis, kui inimene ise oma ristimist ei mäleta. Kui inimene ei tea kindlalt, kas ta on ristitud või mitte ja seda ei ole võimalik ka kusagilt järele kontrollida, võidakse läbi viia niinimetatud tingristimine.

Kui soovid saada lisateavet ristimise kohta või Kanepi koguduses talituse toimumist kokku leppida, võta ühendust õp Margit Lailiga telefonil 501 8593 või e-postiga kanepi@eelk.ee.