Kiriklik matus on hingehoidlik talitus, mis on suunatud ennekõike lahkunu lähedastele. Matusetalituse puhul ei tehta enamasti vahet, kas lahkunu oli ristitud või mitte. Kui leinajad soovivad just kiriklikult oma lähedast ära saata, on kohane seda nõnda ka teha. Kui lahkunu ei ole ise oma tahet matusetalituse osas väljendanud, on reegel, et ristitud inimene tuleks kindlasti ka kiriklikult matta.

Kuidas ja kuhu maetakse?

Kiriklik matus võib olla mitme- või üheosaline. Mitmeosalise matuse puhul võidakse alustada ärasaatmistalitusega lahkunu kodust või muust sobilikust paigast, teostatakse Jumala kätte usaldamine kirikus ja matmine kalmistul. Nendele võib liituda veel eelnevalt peetud palvus pärast surma ja puusärki panek ning järgneda peielaud.

Matusetalituse muusika ja ülesehituse puhul on võimalik alati teha muudatusi vastavalt lähedaste soovidele. Enne matusetalitust toimub kohtumine matust läbiviiva vaimulikuga, kellega lepitakse kokku matusetalituse muusika, kõneldakse läbi lahkunu elulugu ja tema tähendus lähedastele. Samuti lepitakse kokku, kas ja kuidas toimub matusetalitusel pildistamine, kuidas liigutakse protsessioonides, ning kas ja millal puusärki avatakse.

Lahkunu maetakse ametlikult registreeritud surnuaeda. Oluline on matmise puhul arvestada, et lähedastel oleks lihtne tulla hauda korrastama.

Kas lahkunu kremeerimine on lubatud?

Luterlikus kirikus on aktsepteeritud nii kirstumatus kui kremeerimise järgne urnimatus. Kremeerimise puhul võib ärasaatmistalitus toimuda nii enne kui ka pärast tuhastamist. Tuhastamise puhul on oluline, et urn saaks võimalikult peatselt peale kättesaamist maha maetud või asetatud võimalusel urniseina ehk kolumbaariumisse.

Millal lahkunut mälestada?

Mitmel pool toimub lahkunu esimene mälestamine kohe matusejärgsel pühapäeval koguduse jumalateenistusel. Üha levinum on vana tava tulla lahkunut mälestama veel 40 päeva möödumisel tema surmast. Sellele järgneval pühapäeval süüdatakse kirikus tema mälestuseks küünal ja loetakse hingepalvet. Sobilik on lähedastel mälestamise ajaks ka ise kirikusse tulla. Edaspidi on kohane mälestada lahkunut igal aastal tema sünni- ja surma-aastapäeval ning selle kalmistu surnuaiapühal, kuhu ta on maetud.

Millest alustada, kui lähedane on surnud?

Esiteks tuleks võtta ühendust koguduse õpetajaga, et kokku leppida matusetalituse toimumise ja sellele eelneva vestluse aeg. Samuti saab õpetaja anda nõu või vahendada matusteks vajalike tarvete osas.

Surnukeha transportimise, külmkambri ja muude matustega seotud teenuste osas saab Põlva maakonnas ööpäevaringset abi Põlva Matusebüroo telefonil 524 5949.